Jahikatsete meistrivõistluste eeskiri

Eesti Takside Tõuühingu (ETTÜ) jahikatsete meistrivõistluste eeskiri

 

Meistrivõistluste eesmärk

1.1  selgitada välja koer, kes töötab efektiivselt nii verejäljel kui ka urus ning kelle kuulekus on ideaalilähedane.

1.2  muuta uru- ja verejäljekatsed taksidele ja nende koeraomanikele huvitavamaks.

1.3  katsetada koera töövõimet erinevates tööelementides.

1.4  pakkuda võimalust panna koer proovile mitteametlikus ja kergemas katse vormis (lühem verejälg, lühem aeg urutöös).

1.5  populariseerida jahikatsetel osalemist.

1.6  motiveerida koeraomanikke veelgi rohkem koeraga tegelema, pakkudes talle loomupärast tööd.

Katse sisu ja korraldamine

Meistrivõistluste näol on tegemist kolme ala kompleksvõistlusega, mis koosneb individuaalkatsetena verejäljekatsest, urukatsest ning kuulekuse testist. Kolme ala koondtulemusena selgitatakse välja multifunktsionaalseima töövõimega taks. Kõik kolm katset sooritatakse ühel päeval.

Nõuded osalejatele ja punktiarvestus

3.1  Meistrivõistlustest võivad osa võtta kõik Eestis elavad EKL/FCI tõutunnistusega, vähemalt 10 kuu vanused koerad, olenemata suurusest ja karvatüübist. Kõik osalevad koerad peavad olema Eesti Kennelliidu eeskirjade kohaselt vaktsineeritud ja terved.

3.2  Punktiarvestust peetakse iga kolme ala kohta eraldi, mis lõpptulemuse saavutamiseks omavahel summeeritakse. Summeeritud lõpptulemuse alusel selgub koerte paremusjärjestus kõigi taksitõugude koondina.

3.3  Eraldi paremusjärjestust peetakse lähtuvalt osalevate koerte suurusevariatsioonist (parim küülikutaks, parim kääbustaks, parim standardtaks), kuid mitte karvatüübist.

Võistluste käik

4.1  Enne meistrivõistluste läbiviimist tutvustab kohtunik katse käiku ja korraldust. Loositakse katsetel osalemise järjekord. Kogu katse vältel, mil hinnatav koer individuaalselt töötab, peavad soorituse segamise vältimiseks teised koerad olema katsetuskohast eemal.

4.2  Esimesena viiakse läbi verejäljekatse, eelmisel õhtul mahapandud, ühe nurgaga 250-300m pikkusel rajal. Raja mahapanekuks kasutatakse uluksõralise verd (metssiga, põder). Kogu katse kulg tähistatakse ning raja lõppu pannakse uluki jalg või kõrv. Katse sooritamiseks on aega 20 minutit. Katse jooksul töötab koer rihmastatuna kuid koerajuht ei tohi koera jäljel suunata ega rihmast juhendada. Käesolevas eeskirjas sätestamata küsimustes juhindutakse Eesti Jahikoerte Tõuühingu (EJTÜ) poolt kinnitatud „Jahiomaduste kindlakstegemine 500m-600m pikkusel kunstlikul verejäljel“ juhendist.

4.3  Teisena viiakse läbi urukatse. Katset viiakse läbi kinnise siibriga, lähtudes koerte turvalisusest ning soovist anda võimalus osaleda ka kääbus- ja küülikutõugu taksidele. Katse pikkuseks on koera urgu sisenemise hetkest kokku 5 minutit. Viimase katla ees peab koer rebast haukuma vähemalt 4 minutit. Käesolevas eeskirjas sätestamata küsimustes juhindutakse EJTÜ poolt kinnitatud „Jahikoerte jahiomaduste kindlakstegemine tehisurus“ juhendist.

4.4 Kolmandana viiakse läbi kuulekuse test, mis koosneb järgmistest elementidest:

-  kõrvalkõnd 20m – koer kõnnib koerajuhi kõnnitempos lõdva rihmaga ette või kõrvale vedamata ja maha jäämata. Koerajuht võib soorituse ajal koera kiita, rihmatõmbed ja muu füüsiline korrigeerimine ei ole lubatud. Pärast vahemaa läbimist vabastatakse koer rihmast ja jäetakse paigale. Koerajuht naaseb lähtekohta ning koer peab jääma paigale sinna, kuhu ta jäeti.

-  käsklus „istu“ – kohtuniku märguande peale kutsub koerajuht koera enda juurde ja annab käskluse „istu“. Koer peab tulema koerajuhi juurde ja istuma.

-  käsklus „lama“ – pärast käsklust „istu“ annab koerajuht koerale käskluse „lama“. Koer peab lamama. Pärast käskluse sooritamist võib koer tõusta ja olla vabalt koerajuhi kõrval.

-  käsklus „toomine“ – koerajuhile antakse kätte jahisaak, milleks võib olla kas uluki kõrv või jalg. Seejärel peab koerajuht koerale nähtavalt viskama saagi endast eemale, vähemalt 10m kaugusele. Koerajuht annab koerale (vabalt valitud vormis) käskluse eemale visatud jahisaagi toomiseks, mille peale peab koer asuma koheselt saagi otsingule ning selle leidmisel saagi juhile tooma. Kogu sooritus toimub ilma rihmata. Lubatud on mõningane otsingu trajektoor.

-  Kuulekuse test sooritatakse eelpool loetletud käskluste järjekorras ning jätkatakse ka juhul, kui mõni element koeral ebaõnnestub. Kuulekuse test lõpetatakse jahisaagi koerajuhile toomisega.

5. Hindamine ja antavad punktid

Kokku kõigi kolme ala peale on võimalik kokku saada maksimaalselt 150 punkti. Igal osalejal koeral on võimalus sooritada kõik kolm individuaalkatset, olenemata sellest kui mõne katse tulemuseks on saadud 0 punkti. Erinevates elementides antavad erinevad punktid omavad osakaalu jahikatse vaatenurgast.

5.1  Verejäljekatse – kokku on võimalik saada 50 punkti, mis moodustub järgmistest hinnatavatest elementidest:

-  Otsingu innukus ja enesekindlus/julgus kogu katse vältel – 15 punkti. Koer liigub kogu katse vältel keskendununa otsingutööle, ei lase ennast häirida kõrvalistest faktoritest;

-  Visadus ja pidev püsimine õigel jäljel - 20 punkti. Koer töötab põhiliselt alumist haistmist kasutades õigel rajal, otsinguväli 2m raadiuses nurgas on lubatud;

-  Suhtumine ulukisse - 15 punkti. Koer peab uluki leidmisel tundma huvi selle vastu, ideaalis teatama saagi leidmisest häälega.

Koer eemaldatakse katselt, kui ta ei alusta tööd esimese 5 minuti jooksul, samuti kui koer on kaldunud rajalt kõrvale rohkem kui kahel korral ning koerajuht on koera rohkem kui ühel korral suunanud.

5.2  Urukatse – kokku võimalik saada 50 punkti, mis moodustub järgmistest hinnatavatest omadustest:

- Urgu sisenemine ja liikumine urus – 15 punkti. Koer peab leidma uru suudme ja urgu sisenema koheselt ning iseseisvalt, innustamine ei ole lubatud. Liikumine urus peab olema piisavalt kiire, näidates üles otsingutahet.

-  Rebase leidmise kiirus – 10 punkti. Koer peab liikuma rebasele järgi tema liikumissuunas ning leidma rebase kõige lühemat teed pidi, kontrollkäigud uru teise suunda on punkte alandavad.

-  Hääle tugevus ja visadus haukumisel – 10 punkti – koer peab haukuma visalt ja katkematult ning piisavalt kõva ning julge häälega.

-  Hasartsus – 15 punkti. Kogu urukatse jooksul peab koer töötama innukalt ning hasartselt, ebakindlus ja liigne otsing on punkte alandavad.

Urukatse lõpetatakse, kui koer ei sisene iseseisvalt urgu 2 minuti jooksul või väljub sealt rohkem kui ühe korra. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui koer peab haukumisel pausi rohkem kui 1 minut. Samuti loetakse katse ebaõnnestunuks kui koer haugub rebase katlast kaugemalt kui 1 meeter.

5.3 Kuulekuse test – kokku on võimalik koguda maksimaalselt 50 punkt järgmistest hinnatavates elementidest:

-  kõrvalkõnd 20m – 10 punkti. Koer peab liikuma koerajuhi kõnnitempos lõdva rihmaga ette või kõrvale vedamata ja maha jäämata.

-  käsklus „istu“ – 10 punkti. Koer istub esimese käskluse peale, korduvad käsklused alandavad punkte.

-  käsklus „lama“ – 10 punkti. Koer võtab lamamisasendi pärast esimese käskluse saamist, korduvad käsklused alandavad punkte.

-  käsklus „toomine“ – 20 punkti. Koer suundub koheselt pärast käskluse saamist saaki otsima ja leidmisel toob selle koerajuhi kätte, ideaalis asetab saagi koerajuhi ette maha.

Kuulekuse test loetakse ebaõnnestunuks ja hinnatakse tulemusega 0, kui koer ei soorita neljast hinnatavast elemendist mitte ühtegi elementi.