Standard

TAKS (DACHSHUND)

Kinnitatud FCI: 13.03.2001 

PÄRITOLU: Saksamaa 

KASUTUS: Jahikoer maa peal ja all. 

F.C.1. KLASSIFIKATSI00N: Rühm 4 Taksid 

Töökatsetega. 

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE: Taks, ka taksikoeraks või mägrikuks kutsutud, on tuntud juba keskajast. Brakkidest aretati edasi sellised koerad, kes olid eriti sobivad maa-aluseks jahiks. Niisugustest madalajalgsetest koertest kristalliseerus välja taks, kes on tuntud kui üks kõige mitmekülgsem jahikoeratõug. Ņą näitab suurepäraseid tulemusi ka maapealsetes katsetes, nii ajujahil, üles ajamisel kui ka verejäljes. Vanim takside aretusühing on Deutsche Teckelklub 1888 eV. Takse on aastakümnete jooksul aretatud kolmes erinevas suuruses (taks, kääbustaks, küülikutaks) ja kolmes erinevas karvatüübis (lühikarvaline, karmikarvaline ja pikakarvaline). 

ÜLDMULJE: Madalajalgne, lühikestel jalgadel pika, kuid kompaktse kehakujuga, väga lihaseline, uljalt väljakutsuva peahoiakuga ja tähelepaneliku ilmega. Välimikus avaldub sugupooletüüp. Pika kerega võrreldes lühikestest jalgadest hoolimata on väga liikuv ja väle. 

OLULISED PROPORTSIOONID: Turjakõrgusest umbes ühe kolmandiku pikkuste jalgade korral peaks ka kerepikkus olema turjakõrgusega harmoonias, umbes 1 suhtes 1,7 kuni 1,8-le. 

KÄITUMINE/ISELOOM: Olemuselt sõbralik, mingil juhul mitte pelglik ega agressiivne, tasakaaluststud temperamendiga. Hasartne, visa, terava haistmisega ja väle jahikoer. 

PEA: Piklik, nii pealt- kui külgvaates ühtlaselt ninapeegli suunas ahenev, samas mitte terav. Kulmukaared on selgelt väljendunud. Nina kõhr ja tipp on pikad ning kitsad. 

PEAPIIRKOND:
Kolju: Üsna lame, vähehaaval kumeraks ninaseljaks üleminev. 
Üleminek laubalt koonule: Ainult vaevumärgatav. 

NÄOPIIRKOND: 
Ninapeegel : Hästi arenenud. 
Koon : Pikk, piisava laiusega ja jõuline. Kaugele ulatuv ja kuni silmade tasemeni avanev. 
Lõuad/hambad :Tugevalt arenenud üla- ja alalõuad. Käärhambumus, korrapärane ja täielikult sulguv. ldeaalne on täiskompleksne 42 hambaga hambavalem, tugevate, omavahel täpselt haakuvate kihvadega. 
Mokad : Tihkelt liibuvad, alalõuga hästi katvad. 
Silmad : Keskmise suurusega, ovaalsed, hästi laia asetusega, selge, energilise ja samas sõbraliku ilmega, mitte aga teravapilgulised. Värvilt säravad tumepunakaspruunist kuni mustjaspruunini igat värvust koertel. Arlekiinkoertel on klaas-, kala- või pärlsilmad ebasoovitavad, kuigi lubatud. Kõrvad : Kõrgele, mitte aga liiga ette kinnitunud, piisava, kuid mitte ülemäärase pikkusega, ümaraservalised, liikuvad, eesmise servaga põskedele liibuvad. 

KAEL: Piisava pikkusega, lihaseline; tihedalt liibuv kaelanahk; kergelt kaarduv kukal, vaba ja kõrge asetusega. 

KERE 
Ülajoon : Kulgeb harmooniliselt kuklast kuni kergelt laskuva laudjani. Turi : Selgelt väljendunud. 
Selg : Kõrgest turjast alates kulgeb piki rinnalülisid edasi sirgelt või veidi tahasuunas laskuvalt. Tugev ja hästi lihaseline. Nimme(lanne) : Tugevalt lihastunud, piisava pikkusega. 
Laudjas : Lai ja piisava pikkusega, kergelt laskuv. 
Rindkere : Rinnakuluu on hästi väljendunud ja nii selgelt etteulatuv, et selle mõlemal küljel moodustuvad kerged süvendid. Rinnakorv on eestvaates ovaalne, pealt- ja külgvaates väga ruumikas, kaugele taha ulatuvate roietega, võimaldamaks südame ja kopsude täielikku väljaarengut. Labaluu ja õlavarreluu õige pikkuse ning nurkade korral varjab esijäse külgvaates rinnajoone sügavaima punkti. 
Alaioon ia kõht: Veidi tõusev. 

SABA: Mitte liiga kõrge asetusega, seljajoone pikendusena kantud. Saba viimase kolmandiku osas on lubatud vaevumärgatav kaardumine. 

JÄSEMED 

ESIJÄSEMED : 
Üldine : Tugevate lihastega, heade nurkadega; eestvaates kuivad, sirge seisuga esijalad on tugevaluulised ja otse ette suunatud käppadega. 
Õląd : Plastiliste lihasega. Pikk, tahasuunas kaldu labaluu liibub tihedalt rindkerele. 
Õlavarred : Labaluudega sama pikad ja asetsevad nendega ligikaudu täisnurga ąll, tugevaluulised ja hästi lihaselised, liibuvad roietele, kuid on vabad ja liikuvad. 
Küünarnukid : Mitte sisse- ega välja pöördunud. 
Küünarvarred : Lühikesed, siiski nii pikad, et koera jala pikkus moodustab umbes ühe kolmandiku turjakõrgusest. Võimalikult sirged. 
Randmeliigesed : Randmeliigesed asetsevad teineteisele veidi lähemal kui õlaliigesed. 
Kämblad : Külgvaates ei tohi kämblad olla püstised ega ka ettesuunas läbivajunud. 
Esikäpad : Varbad on tihedalt kooshoidvad, hästi kumerad, tugevate, vastupidavate, hästi polsterdatud padjanditega ja lühikeste, tugevate küüntega. Viies varvas, millel küll funktsioon puudub, ei tohi olla eemaldatud. 

TAGAJÄSEMED:
Üldine : Hästi lihaselised, esijäsemetega sobivas proportsioonis. Põlve- ja kannaliigesed on hästi nurgitunud, tagajalad paralleelsed, mitte kitsa ega laia asetusega. 
Reied : Peavad olema hea pikkusega ja tugevalt lihastunud. 
Põlveliigesed : Laiad ja tugevad silmatorkavate nurkadega. 
Sääred : Lühikesed, reitega ligikaudu täisnurga ąll asetsevad, hästi lihaselised. 
Kannaliigesed : Tugevalt soonelised ja kuivad. 
Pöiad : Suhteliselt pikad, sääre suhtes liikuvad ja veidi ettepoole kaldus. 
Tagakäpad : Neli tihedalt kooshoidvat, hästi kumerdunud varvast. Toetuvad täielikult tugevatele padjanditele. 

LIIKUMINE: Liikumine peab olema ruumikas, sujuv ja hoogne, pika, maapinnalähedase esisammuga, tugeva tõukega ja mõjuma kergelt nõtkuvana seljajoones. Saba peab seejuures veidi laskudes jälgima harmoonilist seljajoone pikendust. Esi- ja tagajalad liiguvad paralleelselt. 

NAHK: Tihedalt liibuv.  

KARVKATE 

LÜHIKARVALINE 
KARV : Lühike, tihe, läikiv, siledalt liibuv, tugev ja kõva, ilma mingite karvutute aladeta. 
SABA : Peene, tiheda, kuid mitte liiga rikkaliku karvaga. Veidi pikem okaskarv alaküljel pole viga. 
VÄRVUS: a) Ühevärvilised : punane, punakaskollane, kolane, kõk need koos musta okkaga või ilma. Seejuures on puhas värvus eelistatum ja punane väärtuslikum punakaskollase ja kollasega võrreldes. Ka tugeva musta looriga koerad kuuluvad siia, mitte muude värvuste juurde. Valge on ebasoovitav, kuid üksikud valged täpid ei ole diskvalifitseerivad. Ninapeegel ja küüned on mustad; punakaspruunid on samuti lubatud, kuid ebasoovitavad. 
b) Kahevärvilised : sügavmust või pruun, mõlåmad roostepruunide või kollaste märgistega (piirdega) silmade kohal, koonu külgedel ja alamokkadel, kõrvade sisekülgedel, eesrinnal, jalgade sise- ja väliskülgedel, käppadel, pärapiirkonnas ning sellest edasi kolmandiku kuni pooleni saba alaküljest. Ninapeegel ja küüned on mustadel koertel mustad, pruunidel koertel pruunid. Valge on ebasoovitav, kuid üksikud väikesed täpid ei ole diskvalifitseerivad. Liiga tugevalt laialiulatuv piirdemärgis on ebasoovitav. 
c) Laigulised (arlekiinid, tiigrikarva) : Põhivärviks on alati tume värv (must, punane või hall). Soovitavad on korrapäratud hallid või ka beezid laigud (ebasoovitavad on suured plekid). Ei tume ega hele värv tohi ülekaalus olla. Tiigrikarva taksi värvus on punane või kollane tumeda vöödilisusega. Ninapeegel ja küüned on samasugused nagu ühe- ja kahevärvilistel. 

KARMIKARVALINE 
KARV : Kogu keha on koonu, kulmukaari ja kõrvu välja arvates, kaetud aluskarvaga läbikasvanud, ühtlaselt katva, tiheda, traatja kattekarvaga. Koonul moodustub selgelt väljendunud habe. Kulmud on tihedad. Kõrvadel on karv lühem kui kehal, peaaegu sile. Saba on kaetud ühtlase, tihedalt liibuva karvaga. 
VÄRVUS : Peamiselt hele kuni tume uluki (metssea) värv või ka kuluheinavärv. Edasi kehtivad lühikarvalise ąll punktides ą) kuni c) kirjeldatud värvused. 

PIKAKARVALINE 
KARV : Alusvillaga varustatud sile, läikiv karv, kerel liibuv, pikem kaela ąll ja kere alaosas, rippuv kõrvadel, moodustab jalgade tagakülgedel märgatava karvastuse (lipud), saavutab īmą suurima pikkuse saba alaosas ning moodustab seal täieliku vimpli. 
VÄRVUS : Nagu lühikarvalise juures a) kuni c) all kirjeldatud. 

SUURUS JA KEHAKAAL 
Taks : Rinnaümbermõõt üle 35 cm. Kehakaalu ülempiir umbes 9 kg. 
Kääbustaks : Rinnaümbermõõt üle 30 kuni 35 cm, vanuses vähemalt 15 kuud. 
Küülikutaks : Rinnaümbermõõt kuni 30 cm vanuses vähemalt 15 kuud. 

VEAD: 
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest. Kolmandad purihambad (M3) jäävad hindamisel tähelepanuta. Kahe esimese eespurihamba (PM1) puudumist ei hinnata veaks. Viga on ühe teise eespurihamba (PM2) puudumine, kui peale PM rohkem ühtegi hammast ei puudu, niisamuti ka kõrvalekalle korrektselt sulguvast käärhambumusest, nagu nt otsehambumus. 

RASKED VEAD: 
Kõhetu, kõrgejalgne või maalähedane kehaehitus. 
Hamba puudumised, mis ei ole loetletud diskvalifitseerivate vigade all. 
Klaassilmad teistel värvustel kui arlekiinidel. 
Teravatipulised, väga voldilised kõrvad. 
Turjast allarippuv kere. 
Nõgus selg, küürus selg. 
Nõrk nimmepartii. 
Tugevalt tagakõrge koer (ristluu on turjast kõrgemal). 
Liiga nõrk rinnakorv. 
Hurdalikult ülestõmmatud kube.
Puudulikud esi- ja tagajalgade nurgad. 
Kitsad, kehva lihastikuga tagajäsemed. 
X- või O-jalgne seis. 
Sissepoole või liiga tugevalt väljapoole pööratud käpad. 
Harali varbad. 
Raskepärane, kohmakas, paterdav käik. 

KARVKATE: 
Lühikarvaline taks:
Liiga peen, õhuke karv; karvutud ąląd kõrvadel (nahkkõrvad), muud karvutud alad. 
Liiga jäme, pikk karv. 
Harjassaba. 
Osaliselt või kogu pikkuses karvutu saba. 

Karmikarvaline taks 
Pehme karv, nii lühike kui pikk. 
Pikk, erinevas suunas kerest eemaleturritav karv. Lokiline või laines karv. 
Pehme karv peas. 
Vimpelsaba. 
Puuduv habe. 
Puuduv alusvill. 
Lühikarvalisus.  

Pikakarvaline taks 
Kogu kerel ühepikkune karv.
Laineline või sakris karv. 
Sabavimpli puudumine. 
Kõrvadel üleulatuva karva puudumine. 
Lühikarvalisus. 
Selgelt lahknev karv seljal. 
Liiga pikk karv varvaste vahel. 

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD
Väga arglik või agressiivne käitumine. 
Üle-, ala- või malehambumus. 
Alumiste kihvade väärasendid Ühe või enama kihva või ühe või enama lõikehamba puudumine. 
Teiste eespurihammaste või purihammaste puudumine peale: ülalnimetatud kaks PM1 või üks PM2 ja arvestamata M3. Alaarenenud rind. 
lgasugused sabavead. 
Väga lõdvad õlad. 
Läbivajunud randmed. 
Must värvus ilma piirdeta; valge värv piirdega võ ilma. Kõik teised värvuste all nimetamata värvused. 

Märkus : lsastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit. 

 

Maret Kärdi tõlge 
saksakeelsest originaalist oktoober 2001, 
heaks kiidetud EKL juhatuses, veebruar 2003 protokoll nr 1.